Eksportija: Eesti oleks liidust lahkudes rumal

„Miks asi Suurbritannias üldse rahvahääletusele pandi?“ imestas Agasild, keda teeb ärevaks, et Suurbritannia valitsusel ei ole plaani, mis nüüd edasi saab. Peataolek üllatab teda, sest poliitikud peaksid alati välja mõtlema eri variandid, kuidas edasi liikuda. „Kas või teoreetiliselt, eks ole. Natuke ülbe suhtumine valitsevatel poliitikutel, kuna arvasid, et Brexit ei lähe läbi.“

Brexit on majanduslikult kahjulik, leiab Agasild, nii et Eestil ei oleks mõistlik Euroopa Liidust lahkuda. „See oleks lausa rumalus. Oleme nii väike riik, et meil on mõistlik Euroopa Liidus edasi olla. Kui Eestis peaks sama asi kõne alla tulema, siis usun, et eestlased on nii targad, et nad ei tahaks lahkuda, sest see ei tooks midagi head kaasa.“

Ettevõtjatele annaks valusa põntsu piiride sulgemine ja tollide kehtestamine, peale selle kasvaks hoobilt bürokraatia ja kulud. Nii mõnigi ettevõtja paneks siis pillid kotti, ennustab Agasild.

„Arvan, et britid ei mõelnud, mida teevad,“ arvab Agasild. „Võib-olla jättis keegi oma töö tegemata. Mingid poliitilised mängud ju olid.“

Viking Windowile on Suurbritannia suuruselt teine ekspordipartner, kuhu hakkas müük kolm aastat tagasi jõudsalt kasvama. Enne seda nägi Viking Window viis aastat vaeva, et Suurbritannias kanda kinnitada. Enam firma müügikasvule ei panusta – Brexit teeb oma töö. „Majandus ei jää päris seisma, aga tagasilöögiga peame arvestama,“ ütles Agasild, uskudes, et britid hakkavad omatoodangut rohkem ostma. „See juhtus viimastel aastatel ka Norras, kui Norra kroon nõrgenes.“

Viking Window partnerid olid juba enne referendumit mitme lepingu allakirjutamisel ettevaatlikud, mis muutis ka Viking Window kartlikuks. „Ei uskunud, et britid Euroopa Liidust välja astuvad, aga kartsin seda,“ tõdes Agasild, lisades, et pidurdumine turul on tõsine oht. „Projektid jäävad seisma, loomulikult langeb ka müük. Kõige hullem ongi ebakindlus, kui otsuseid enam vastu ei võeta.“

Muutuste tuules mõtleb Viking Window järjest rohkem Jaapani turule, kuigi ka sinna pääsemine võtab pikalt aega.

Element- ja moodulmajatootja Harmet ei tarni kaupa Suurbritanniasse, aga firma juht Toomas Kalev oletab, et nad võivad löögi saada Rootsi kaudu. „Meie suurim kaubanduspartner on Rootsi, mille suurim partner omakorda on Suurbritannia. Sealt võib jada tekkida. Rootsi siseturul võib paanika tõttu tekkida pidurdumine, aga tegutseme üsna odavas segmendis, mis võrdub piima ja leivaga - inimene lihtsalt peab kusagil elama. Loodan, et suurt langust ei tule,“ rääkis Kalev, kes nõustub Agasillaga, et järsud muudatused tekitavad hetkepaanikat, jäädakse ootele ja lükatakse asju edasi.

Kalevile jäi kõrvu, et SEB ei loo Brexiti-järgsetes väljaütlemistes musti stsenaariume. „Tavaliselt SEB, üldse Rootsi pangad on hästi ettevaatlikud, aga praegu ei jää muljet, et nad paanitseks.“

Suurbritannias väheneb kindlasti sisetarbimine, mis majandust ilmselgelt mõjutab, lisas Kalev. Eesti ettevõtjatele leiab Kalev Brexitist ka midagi head. „Meile on magus turg Norra, norrakale peaks meilt ostmine aktraktiivsemaks muutuma,“ ütles ta. „Ja vahepeal on vaja raputust nii ettevõtluses kui poliitikas. Lootsin, et Brexitit ei tule. Tahaks stabiilsust, aga see on paratamatult hüpe kõrvale. Paanika tekib igal juhul.“